Pilte Longyearbyenist

Longyearbyenis on 8. märts ullult suur püha: inimesed kogunevad, mängitakse muusikat, esinevad bändid, peetakse kõnesid. Ainult et... asi pole teps mitte naistepäevas, sest 8. märts on siin hoopis päikesepüha. Päikesepüha - see on päev, kui päike üle mägede linnamajadeni jõuab, enne seda hoiavad kõrged mäed linna sinaka varju sees.

Oleksin ehk juba eile pilte näidanud, ainult et eile polnud päikesest lõhna ka mitte, sadas ainult paksu lund ja taevas oli täiesti läbitungimatult pilves. Natuke naljakaski tundus kogu see "päikese" tähistamine keset korralikku jõuluilma =).

Aga see-eest täna, teisel "päikesepäeval", oli ilm imeilus, ja nii ma jalutamas käisingi.

Teisel pool kodukallast.

Niipalju siis jääst.

Kodukallas.

Üle kodukatuste päikese suunas.

Mari-Anni hotellil on suitsutuba niimoodi ära lahendatud: kelmikas buss otse majaseina külge tagurdatud ja kes suitsetada tahab, astub majast bussi. Pole ventilatsiooniga probleeme ega midagi, ainult külm on, ütlevad suitsumehed ;).

Tähelepanuks autojuhtidele.

Too linnapool on ikka veel varjus.

Vana köistee konstruktsioon, mis nüüd vaataja lõbuks tühjalt seisab.

Seesama ehitis ülaltmäge.

Longyearbyeni kirik. Kirikutagune nõlv ongi, muide, see koht, kus inimene jääkaru poolt viimati ära söödi. Või mis "ära söödi" - ma ju tegelikult ei tea, palju teda siis õigupoolest söödi, aga surma ta igatahes sai. Sest püssi tal, loomulikult, polnud.

Kirik seestpoolt. Kutsub külastama, kas pole?

Kiriku raamaturiiulil on nii fotoalbumeid, National Geographicut kui ka piibleid.

Piibliriiul palveruumi ees: võta see, mille keelt sa tunned.

Linn läbi kirikuakende.

Põhjapõdralaps pühapäevasel jalutuskäigul.

12 kommentaari:

Jyrka ütles...

See kirik on nii nunnu koht. Sahistad aga oma sokkidega sisse ja kui seal veel sooje saiakesi ning kohvi ka pakutakse, siis on eriti mõnus paik tiksumiseks :)

Teine on muidugi seesama eelpoolmainit' muuseumi hülgenahkadega lesila, aga sinna peab erinevalt kirikust pileti ostma :P

Aitäh, ikka endiselt sellise mõnusa emotsiooniga blogi eest!

Mann ütles...

'tähh sulle!

PS. mul on sulle tegelikult üks jutt veel, aga see ei kannata blogisse kirjutada ehk kuidas ma suga muudmoodi ühendust saaks? ;) Endal on gmail nime ja perekonnanimega. Punkt, kah.

Dagmar ütles...

Ei oska pakkuda jah. Äkki valgustad mind?

P.S Juba pikemat aega tahan su sissekandeid kommenteerida aga see ei ole lihtsalt normaalne mis tempos ma hetkel elan...

Dagmar ütles...

Paistab, et hommikul polnud aega isegi komasid panna:)

Anonüümne ütles...

Kas Sa siis said teada, misvärk on selle voolava veega keset südatalve ? (mootorsaaniekskursi päevast)

Mann ütles...

Jep, sain, rääkisin selle venelasest glatsioloogiga (või kuidas iganes neid liustikuteadlasi kutsutakse ametlikult =P).

See oja tuleb liustiku seest läbi mingi sulaveekanali ja nagu ka selles liustikukoopas, kus meie turistidega käime, on temperatuur kusagil täpselt-täpselt 0 ringis. Ja siis ta ütleski, et ta täpselt ei tea ise ka, aga "mingitel" tingimustel võib see sulavesi ka vedelaks jääda, kui näiteks liustiku sees on mingi järvelaadne asi ja temperatuur nibin-nabin üle nulli. Et siis ta ei lähe põhjani jäässe. Ja siis tulebki sealt vaiksetviisi ning külmub alles neis kohtades, kus ta languse tõttu tuleva survega jää peale pressib.

Aga ta oli ka suhteliselt ehku peale seletaja. Olgugi, et doktorant.

Anonüümne ütles...

Aitäh ! See sulavee seletus meenutab mulle ühte teist jääsula juttu, Gröönimaa kohta. Seal on jää sees terve tunnelite võrgustik, mida mööda vesi voolab ja õõnestab jääd auklikuks nagu sveitsi juustu. Vaata selle artikli seest videot "Dropping the camera...", sealt on eriti hästi näha. http://dotearth.blogs.nytimes.com/2008/01/08/melting-ice-rising-seas-easy-how-fast-hard/?st=cse&sq=greenland+ice&scp=9

Mann ütles...

Vaatasin. Njaa...

Sa filmi "An inconvenient truth" (kirjapilt tundub nihu, aga mul ei tule meelde, kuidas inconvenient kirjutatakse ja ma ei viitsi kontrollida ka :P) oled näinud? Mäletad seda kohta, kus räägiti Antarktika jäälaamast, mis imekiiresti lahti lagunes, olnud enne vee poolt läbi sõelutud?

Mann ütles...

Mind ajab muigama, kuidas mingid tüübid sellisele artiklile umbes niimoodi vastata võivad (tsiteerin sealtsamalt lehelt):

"As it melts, Greenland will come alive again.
Make it so. Let it be. Our distant Danish descendants will forgive and forget that some of us tried to prevent their warm, lush, green Greenland.
The glaciers melted here in Michigan long ago, and we like it just fine. Nobody misses them, and we enjoy their remnants, i.e. the Great Lakes.
— Posted by Robert Beck"

Jah, täpselt, kogu suur lärm käib ainult ümber selle, et tahetakse Gröönimaa liustikke alles hoida. Jep. Mitte midagi muud maailmas ei muutu, ainult need liustikud sulavad ära.

Ikka pagana tubli kommenteerija, ei saa mainimata jätta =P

Jyrka ütles...

Teisest küljest - maailm muutub kogu aeg. On olnud jääajad ja mitte-jääajad. Isegi kõigest viimase tuhande aasta jooksul. Ma usun küll, et on veidi liialt auahne inimese poolt kogu looduse muutumise protsessi au endale kahmata. Ja tagatipuks veel kunstlike vahenditega nagu liustike katmine, kadunud liikide taasaretada püüded vms. üritada status quo'd hoida (või pigem taas midagi ümber/tagasi muuta). Ka muutumine on suures osas looduse üks loomulikke seisundeid.

Mann ütles...

Nõus. Aga "tiba" liiga kiiresti käib see praegu.

Jyrka ütles...

P.S. Mail on ka saadetud.